Kaasaja arenenud ühiskonnale on iseloomulik arvamus, et indiviidi toimetulek pole ainult tema isiklik asi, sest see avaldab mõju kogu ühiskonna toimetulekule ja arengule.
Vastavalt poliitilisele ideoloogiale eristuvad heaolu tagamise mudelid:
sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne
põhiküsimused:
a) keda peab ühiskond toetama?
b) kes vastutab heaolu eest?
- sotsiaaldemokraatia:
a) kõigile ühtemoodi
b) riik
- konservatism:
a) hädasolijatele; teistele vastavalt tööpanusele
b) inimene ise, tööandja, perekond, kogukond
- liberalism
a) ainult hädasolijatele
b) inimene ise
(vt. ka "heaoluriik" kaasaaja ühiskonna kujunemise teemast)
Vaesus
Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki,
mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab
see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja
nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle
sissetulek on vaesuspiirist väiksem.
Absoluutse vaesuse piir määratakse
eksperthinnangute (sh minimaalse toidukorvi) põhjal kui väikseim
rahasumma, mis on vajalik toidu, peavarju ja
rõivastuse jaoks.
Sama, mis toimetuleku piir. Alla selle piiri jäänutele maksab riik toimetulekutoetust. 2011. aastal said kogu aasta jooksul toimetulekutoetust 5587 perekonda.
Suhtelise vaesuse piir sõltub sissetulekutest ühiskonnas. Praegu loetakse selleks 60% mediaansissetulekust. 2009. aastal jäi alla selle piiri 16% elanikkonnast.
Majanduslik võrdsus
Sissetulekute ebavõrdsut/ võrdsust näitavad Gini koefitsient ja sissetuleku kvintiilide kordaja.
Gini koefitsient on 0 ja 1 vahel. Mida lähemal 0-le, seda võrdsemalt tulu jaotub (kui 0, siis jaotub teenitud tulu võrdselt kõigi vahel, kui 1, siis saab kogu tulu üks inimene).
Lähemalt Gini koefitsiendi kohta Wikipediast.
Sissetulekukvintiilide kordaja. Kogu rahvastik jaotatakse sissetuleku alusel viide rühma (kvintiili). I kvintiilis on kõige madalama sissetulekuga, V kvintiilis kõige suurema sissetulekuga. Kordaja saamiseks jagatakse V kvintiili sissetulekud I kvintiili sissetulekutega. 2009. aastal oli see näitaja Eestis umbes 5 (st rikkama viiendiku sissetulek oli viis korda suurem kui vaesema viiendiku sissetulek)
Sotsiaalne tõrjutus
on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus.
Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar