Poliitilised ideoloogiad

Poliitilised ideoloogiad

Ideoloogia ja poliitiline ideoloogia

Ideoloogia on ideede korrastatud süsteem, mis lähtub kindlatest väärtustest. Erinevad väärtused - erinevad ideoloogiad.

Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised: budism, kristlus, feminism, kaalujälgimine, roheline ideoloogia e. ökologism jpt.

Ideoloogiad, mis seotud võimu ja valitsemisega on poliitilised ideoloogiad.

Ülesanded:

1) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale

2) annab pildi soovitavast ühiskonnast

3)pakub välja teid soovitava olukorra saavutamiseks

poliitilise ideoloogia struktuuris saab eristada nelja koostisosa:

1) maailmavaade (peamised väärtused, ettekujutus ühiskonna arengu põhimõtetest)

2) valitsemine ja suhted teiste riikidega

3) majanduspoliitika

4) sotsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus

2, 3 ja 4 tulenevad esimesest

Peamised poliitilised ideoloogiad on

liberalism

konservatism

sotsialism

Liberalism

Maailmavaade: ülim väärtus on indiviidi vabadus, üksikisik olulisem kui kollektiiv. Usuvad mõistuse ja teadmiste kõikvõimsusse. Traditsioonid on kas ebaolulised või hoopis takistavad ühiskonna paremaks muutmist. Ka rahvus on pigem igand, selle asemel propageerivad internatsionalismi ja kosmopolitismi.

Valitsemine: demokraatlik riik, tugev kodanikuühiskond ja ametnikkonna volituste piiramine. Välissuhtlemise iseloom tuleneb internatsionalistlikust ehk kosmopoliitsest hoiakust: näit Euroopa tugevama integreerumise pooldamine

Majandus: ideaaliks minimaalne riiklik regulatsioon, vaba ettevõtlus ja vaba konkurents; kõrged maksud ja rohked seadused vaid pärsivad majanduse arengut

Sotsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus: igaüks vaatab ise kuidas hakkama saab, riigilt peaksid abi saama vaid väga vaesed ja puuetega inimesed; sotsiaalne võrdsus pole kindlasti väärtus.

Konservatism

Maailmavaade: ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, rahvuslikud väärtused ja kristlik moraal. Kollektiiv (perekond, kogukond, rahvus) tähtsam kui üksikisik.

Valitsemine ja suhted teiste riikidega: (demokraatlik) riik peab eeskätt tagama kodanike füüsilise julgeoleku ja omandi kaitse; ettevaatlik suhtumine Euroopa ühendamisesse

Majanduspoliitika: üldiselt samad väärtused mis liberaalidel, erinevusi võib põhjustada soov eelistada rahvuslikku kapitali

Sotsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus: sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtsad traditsioonilised kollektiivid: perekond, suguvõsa, kirikukogudus, seltsid; ka tööandja. Riik abistab siis, kui traditsioonilised struktuurid seda ei suuda

Sotsialism

Maailmavaade: ülim väärtus on võrdsus, mille sisu ja saavutamist on aegade jooksul nähtud erinevalt:

a) alates diktatuuri kehtestamisest revolutsiooniga, et tagada kõikide sotsiaalne võrdsus, kuni
b) tänapäevase sotsiaaldemokratiani, mis võrdsuse all peab silmas võrdseid võimalusi ja sotsiaalsete vahede vähendamist maksupoliitika abil. Tänapäeval mõeldakse sotsialismi all just sotsiaaldemokraatiat, variant a tuntud kommunismi nime all.

Ideoloogiad tabelis