Nüüdisühiskonna kujunemine.
nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riski-, teadmusühiskond
Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad:
Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine)
Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
Industriaalühiskond:
(sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine)
algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele.
majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele
ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu).
Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutus:
1) tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult
2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65%
3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad
4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised
5) ühiskonna kihistumises (vt järgnevast)
6) riigi ülesanded (vt järgnevast)
7) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel
Heaoluriik
Miks vaja?
Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma.
Mis ta on?
Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid.
Kuidas tegutseb?
Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks
Vaieldamatud tunnused: 1) ressursside ülekandmine, 2) ülekantavatest ressurssidest (e. avalikest kulutustest) 40 -50% sotsiaalsfääri
Mudelid:
- sotsiaaldemokraatlik
ideoloogia:sotsiaaldemokraatia
aluspõhimõte: universalism, st. kõigile, märksõnaks solidaarsus, riik pakub sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele
näiteks: Rootsi, Taani
- konservatiivne
ideoloogia: konservatism
aluspõhimõte: sõltuvalt tööpanusest, sotsiaaltoetus võrdeline makstud maksudega
näiteks: Saksamaa, Belgia USA, Jaapan
- liberaalne
ideoloogia: liberalism
aluspõhimõte: ainult vaestele ja pensioniealistele, riik sekkub võimalikult vähe inimese ellu, jättes madalamate maksudega talle kätte rohkem raha, millega inimene ise hoolitseb enda eest
Arengusuund
20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel.
Nn. kolmas maailm ja selle moderniseerimise katsed
Pärast II maailmasõda kiire areng majanduses ja tehnoloogias ning riigivalitsemist ning inimõigusi puudutavates arusaamades. Külm sõda jaotab maailma kaheks: ESIMENE maailm, milles kõrge tehnoloogilise tasemega demokraatiad, TEINE maailm mille moodustab totalitaarne ja sõjaliselt võimas NSVLiit koos sõltlasriikidega. Ülejäänud, Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika riigid, mis majanduslikult ja ühiskondlikult mahajäänud, said nimetuse KOLMAS maailm.
1950-60. aastatel oldi veendunud, et demokraatia vältimatuks tingimuseks majandusprogress, selle saavutamiseks anti ulatuslikku majandusabi. Enamikes maades jäi tulemata demokratiseerumine ja majanduslik progress. 1970.-90. aastatel teadlaste arvates edu saavutamise kriteeriumiks uuendusi teostava riigi suutlikkus kontrollida maksude laekumist ning õiglaselt kasutada maksutulusid, lisaks tähelepanu all ka väärtusorientatsioonid.
Siirdeühiskond
Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev.
Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine
Erinevused:
revolutsioon:algatavad dissidendid (teisitimõtlejad), osalevad massid, kulg etteaimamatu, stiihhiline, vägivalla kasutamine, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad
reformimine: algatavad võimulolijad, osalevad poliitikud ja ametnikkond, kulg planeeritud ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks
Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk- järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne)
Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond
Termin „postindustrialne“ levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga.
Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud.
Muutused majanduse struktuuris
Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teadus- ja tehnikarevolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaalne sektor)
Muutused klassistruktuuris
1. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedžerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust.
2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud.
3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud
Filosoofide arvamusi
Daniel Bell:
a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste arendamine eesmärgiga juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda. Uus ühiskond vajab tsentraliseeritumat ja kordineeritumat juhtimist, seetõttu peavad poliitikud valitsemisse kaasama tehnokraate.
b) ühiskonna võtmesfäärid majandus, poliitika ja kultuur lähtuvad erinevatelt alustelt: majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike ulatuslikku kaasatust, kultuuris on kristlik eetika asendunud hedonismi ja eneseteostuse ülistamisega; kuna need põhimõtted vastuolus, siis alalised pinged, millest on põhjustatud postindustriaalset ühiskonda ilmestav ebastabiilsus ja kindlustunde puudumine
Joseph Schumpeter:
kapitalism mööduv, tulevik sotsialismi päralt, sest selles on võrdsuse taotluse kõrval ka riigi (valitsuse) jõuline sekkumine majandusse; võimu teostab (tulevikus) sõltumatutest professionaalidest koosnev eliit arvestades rahva huve
Charles Wright Mills:
a) ühiskonna stratifikatsioon (kihistus) koosneb kuuest kihist (straatumist), mis ei erine mitte omandisuhte poolest vaid töö sisu ja kvalifikatsiooni poolest
b) toob käibele mõisted „valgekrae“ (keskklassi kuuluv kõrge kvalifikatsiooniga teenistuja) ja „sinikrae“ (vähese kvalifikatsiooniga, tööstuses ja olmeteeninduses töötajad); soodsa koha ühiskonna hierarhias võlgnevad valgekraed tänu intellektuaalsele kapitalile- teadmistele ja oskustele. Püsiv majanduslik heaolu teeb valgekraed konformistlikuks ja polliitiliste muutuste suhtes ettevaatlikuks. Uue keskklassiga seostatakse ka ühiskonnas levivat poliitilist ükskõiksust
c) võim on koondunud tippametnike, suurettevõtete omanike ja militaarringkonna kätte, rahval pole võimuga midagi pistmist
Robert Dahl:
pluralist; tänapäeval ei eksisteeri ühte konkreetset võimueliiti, võim on jaotunud paljude huvigruppide vahel, milledest ükski pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, vaid peavad tegema kompromisse ja otsima liitlasi kui tahavad saavutada oma huvide arvestamist poliitikas; sellest lähtudes nimetas nüüdisdemokraatiat, polüarhiaks, milles hajutatud riigivõimule kaasneb aktiivne kodanikuühiskond (niisiis mitte iga nüüdisaegne demokraatia pole polüarhia)
modernism:
1) on optimistlik elufilosoofia mis a) usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta, b) usub, et inimesed suudavad neid teadmisi kollektiivselt rakendada, et muuta elu paremaks; modernismi optimismi märksõnad: progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus
2) on globaalne filosoofia (industriaal ja postindustriaalühiskonna teooriad käsitlesid vaid arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid „poliitiliselt moderniseerida“)
3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja progressiivne; väärtused seega suhtelised
postmodernism:
Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni.
1) on pessimistlik: a) kultuuriline pessimism. ajastud, kultuurid, inimeste maitsed nii erinevad, et mingeid ühtseid või üldkehtivaid väärtusi ei saagi olla (näiteks ÜRO tegevus inimõiguste juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed pole suutelised teadmisi praktikasse rakendama, sellepärast ei tasu uskuda, et ühiskond tulevikus paremaks muutuks
2) inimesi tuleb vaadelda kui tarbijaid, mitte kui tootjaid või tootmisvahendite omanikke; tohutu valik muudab kultuuri fragmentaarseks ja kultuuritarbimise eklektiliseks; tarbimine nii totaalne, et kaob vahe töö- ja puhkesfääri vahel, kõik ühtlustub, muutudes samas kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel
Hea valitsemise tunnused
Hea ehk jätkusuutliku valitsemise tunnused:
- legitiimne
- efektiivne
- läbipaistev
- kodanikke kaasav
